Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse tagasilükkamine vastavalt Euroopa Liidu kaubamärgi määruse (“ELKMM”) artiklile 7 ja Euroopa Liidu kaubamärgi rakendusmääruse (“ELKMRM”) eeskirja 11 lõikele 3

Alicante, 31/01/2017

KOPPEL patendibüroo OÜ

Roseni 10 - 151

EE-10111 Tallinn

ESTONIA

Taotluse nr :	015636111
Teie viide :	44919-ELEMENTAL
Kaubamärk :	ELEMENTAL
Märgi tüüp :	Kujundmärk
Taotleja :	OÜ Chaga Passi, Tuhalaane küla EE-71022 Karksi vald ESTONIA

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet esitas 29/08/2016 ELKMM artikli 7 lõike 1 punktide b ja c ning artikli 7 lõike 2 alusel vastuväite mille koopia on lisatud. .

Taotleja esitas tähelepanekud 31/10/2016, nende kokkuvõte on järgmine.

Märgis leiduv sõna on vihjav ja kaudselt viitav, kuid mitte kirjeldav kaupade omaduste osas. Märk on eristusvõimeline ja tema kujunduslik element on mitmevärviline ja silmatorkav. Amet on varasemalt registreerinud mitmeid sarnaseid märke.

ELKMM artikli 75 alusel saab amet otsustamisel tugineda põhjustele või andmetele, mille kohta taotlejal on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

Pärast taotleja argumentide hoolikat kaalumist otsustas amet jääda oma vastuväite juurde.

ELKMM artikli 7 lõike 1 punkti c kohaselt ei registreerita „kaubamärke, mis koosnevad ainult sellistest märkidest või tähistest, mis tähistavad kaubanduses sorti, kvaliteeti, kvantiteeti, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu või kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi”.

Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et ELKMM artikli 7 lõikes 1 osutatud iga keeldumispõhjus on sõltumatu ning vajab eraldi hindamist. Samuti tuleb nimetatud keeldumispõhjuseid tõlgendada iga põhjuse aluseks oleva üldise huvi valguses. Iga keeldumispõhjuse hindamisel arvesse võetud üldine huvi võib väljendama erinevaid kaalutlusi vastavalt asjaomasele keeldumispõhjusele (16/09/2004, C‑329/02 P, SAT/2, EU:C:2004:532, § 25).

ELKMM artikli 7 lõike 1 punktis c viidatud märkide ja tähiste Euroopa Liidu kaubamärgina registreerimisest keeldumine

täidab üldise huvi eesmärki, mille kohaselt peavad tähised või märgid, mis tähistavad selle kauba või teenuse omadusi, mille jaoks registreerimist on taotletud, olema kõikide jaoks vabalt kasutatavad. Seega takistab kõnealune säte märkide või tähiste kasutamise ainuõiguse andmist ainult ühele ettevõtjale põhjusel, et need on kaubamärgina registreeritud.

(23/10/2003, C‑191/01 P, Doublemint, EU:C:2003:579, § 31).

„[ELKMM] artikli 7 lõike 1 punktis c viidatud märgid või tähised on sellised, mida võib tarbija seisukohast vaadatuna tavakasutuses kasutada, et tähistada kaupa või teenust, mille jaoks registreerimist taotletakse, kas otse või olulist omadust mainides” (26/11/2003, T‑222/02, Robotunits, EU:T:2003:315, § 34).

[E]i ole tähtis, kas kaupade või teenuste omadused, mis võivad olla kirjeldamise aluseks, on kaubanduslikust seisukohast peamised või vaid kõrvalised. [ELKMM artikli 7 lõike 1 punkti c] sõnastus ei viita sellele, et eristataks omadusi, mida võib tähistada märkide või tähistega, millest kaubamärk koosneb. Sätte aluseks olevat üldhuvi arvestades peab iga ettevõte saama selliseid märke ja tähiseid vabalt kasutada, et kirjeldada omaenda kaupade mis tahes omadust, olenemata omaduse kaubanduslikust olulisusest.

(12/02/2004, C‑363/99, Postkantoor, EU:C:2004:86, § 102).

Kui vaidlusalune kaubamärk koosneb mitmest osast (mitmeosaline kaubamärk), tuleb seda eristusvõime hindamiseks käsitleda tervikuna. See ei ole aga vastuolus kaubamärgi iga eraldi osa järjestikuse kontrollimisega (19/09/2001, T-118/00, Tabs (3D), EU:T:2001:226, § 59). Amet on seda oma varasemas kirjas teinud. Käesoleval juhul on kaubamärgi kaubad, mille registreerimist taotletakse ja mille korral ei ole nõuded täidetud nii tavakasutuse/massitarbe kaubad kui ka erikasutuse kaubad ning nende sihtrühm on peamiselt keskmised tarbijad. Kõnealuste kaupade laadi silmas pidades on sihtrühma teadlikkus selline, mis on omane mõõdukalt teavet omavale ning mõõdukalt tähelepanelikule ja ettevaatlikule keskmisele tarbijale. Et kaubamärk sisaldab sõnu inglise keeles, on asjaomane sihtrühm, kelle suhtes absoluutse registreerimisest keeldumise põhjust tuleb uurida, liidu inglise keelt kõnelev tarbijaskond (22/06/1999, C‑342/97, Lloyd Schuhfabrik, EU:C:1999:323, § 26; ja 27/11/2003, T‑348/02, Quick, EU:T:2003:318, § 30).

Kaubamärk sisaldab sõna „ELEMENTAL”, mis tähendab järgmist:

- fundamental; basic; primal; of, relating to, or denoting a chemical element (29/08/2016 Collins English Dictionary online http://www.collinsdictionary.com). Tõlkes tähendab see sõna ‘puhtas olekus, alus, põhi, ürgne, algne, fundamentaalne; ja/või keemilisele elemendile/ühendile viitav’. Sõna „elemental” kui tervik annab tarbijatele teabe, et kaubad, mille registreerimist taotletakse, on puhtad, puhtas olekus, fundamentaalsed ja elementaarsed peamised toitained klassides 29, 30, 31 ning sarnased joogid klassis 32. Klassi 5 farmaatsiatoodete ning dieettoodete ning toidulisandite osas viitab sõna toodete koostisele ning teavitab tarbijat, et tegemist on peamiste ning kõige vajalikemate vastavate kaupadega. Amet on seega piisavalt põhjendanud oma keeldumist kõikide kaupade osas mida on vastavalt grupeeritud. On tõsi, et ainult kaupade omadustele vihjav kaubamärk on registreerimiskõlbulik. Antud juhul on aga tegemist märgiga, mis ei ole mitte ainult vihjav, vaid otseselt kirjeldav ning mille puhul eksisteerib selge ühendus märgi ja kaupade omaduste ning nende kirjelduse vahel.

Lisaks on leitud, et kuigi taotletav kaubamärk sisaldab teatud kujutiselemente, mis annavad teatud stiliseerituse, on need olemuselt siiski sedavõrd minimaalsed, et ei anna kaubamärgile tervikuna eristatavust. Elementidel ja nende ühendamise viisil puuduvad omadused, mille tõttu saaks kaubamärk täita oma põhifunktsiooni seoses kaubamärgi taotlusega hõlmatud kaupade ja teenustega (15/09/2005, C‑37/03 P, BioID, EU:C:2005:547, § 74), mistõttu taotleja toodud viide teisele kohtuasjale (c-304/306) ei saa rakendada antud juhtumil. Märgis olev sõnaline element on kirjutatud trükitähtedega üsnagi tavalises pruunis kirjas. Eristamisvõimetu kujutiselement iseenesest kujutab tüüpilist erinevatest üksikelementidest koosnevat tervikut, mille üks osa on kujutatud teistest erinevalt, ning mis tugevdab sellega sõnaelemendi ELEMENTAL tähendust ning vice versa.

„[E]ristusvõime puudumine ei saa olla tingitud üksnes tõdemusest, et asjaomasel kaubamärgil puudub fantaasiavärving või see ei ole ebatavaline ja silmatorkav” (05/04/2001, T‑87/00, Easybank, EU:T:2001:119, § 39).

Oma kogemuse põhjal otsustabki amet, kas asjaomased tarbijad tajuksid taotletavat kaubamärki tavalisena ja mitte konkreetse omaniku kaubamärgina. Kui taotleja väidab, et taotletaval kaubamärgil on eristusvõime, olenemata eespool nimetatud kogemusel põhinevale ameti analüüsile, võib ta esitada konkreetset ja täiendavat teavet tõendamaks, et taotletav kaubamärgil on olemuslik või kasutamisel saadud eristusvõime, sest pidades silmas taotleja põhjalikke teadmisi turu kohta, on tal seda hõlpsam teha (05/03/2003, T‑194/01, Soap device, EU:T:2003:53, § 48). Antud juhul ei ole mingeid tõendeid esitatud.

Taotleja argumendi suhtes, et amet on võtnud vastu mitmeid sarnaseid registreerimistaotlusi, tuleb märkida, et väljakujunenud kohtupraktika alusel kuuluvad „otsused […] seoses märkide Euroopa Liidu kaubamärkidena registreerimisega […] kuuluvad piiratud pädevuse ja mitte vaba kaalutlusõiguse valdkonda”. Seepärast tuleb märgi registreeritavust Euroopa Liidu kaubamärgina hinnata üksnes ELKMM alusel, nagu liidu kohtud on seda tõlgendanud, ja mitte ameti varasema otsustuspraktika põhjal (15/09/2005, C‑37/03 P, BioID, EU:C:2005:547, § 47; ja 09/10/2002, T‑36/01, Glass pattern, EU:T:2002:245, § 35). Mainitud varasemad märgid erinevad oma kaupade/ teenuste ning märgi muude elementide osas kardinaalselt praegu arutlusel olevast märgist.

„Euroopa Kohtu praktika põhjal on selge, et võrdse kohtlemise põhimõtte tagamisel tuleb järgida seaduslikkuse põhimõtet, mille kohaselt ei saa keegi enda nõude toetuseks tugineda kellegi teise huvides sooritatud õigusrikkumisele” (27/02/2002, T‑106/00, Streamserve, EU:T:2002:43, § 67).

Eespool märgitud põhjuste tõttu ja vastavalt ELKMM artikli 7 lõike 1 punktidele b ja c ning artikli 7 lõikele 2 lükatakse Euroopa Liidu kaubamärgi taotlus nr 15 636 111 tagasi kõigi taotluses nimetatud kaupade osas.

Vastavalt Euroopa Liidu kaubamärgi määruse artiklile 59 (“ELKMM“) on teil õigus meie otsus edasi kaevata. Vastavalt ELKMM artikli 60 tuleb teade kaebuse esitamise kohta esitada ametile kirjalikult kahe kuu jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemise kuupäevast. See tuleb esitada selles keeles, milles toimus menetlus, kus tehti edasikaevatav otsus. Nelja kuu jooksul alates samast kuupäevast tuleb kirjalikult esitada ka edasikaebuse alused. Teadet kaebuse esitamise kohta ei loeta esitatuks enne, kui on tasutud lõiv 720 eurot kaebuse esitamise eest.

Erkki Münter