Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse tagasilükkamine vastavalt Euroopa Liidu kaubamärgi määruse (“ELKMM”) artiklile 7 ja Euroopa Liidu kaubamärgi rakendusmääruse (“ELKMRM”) eeskirja 11 lõikele 3

Alicante, 17/07/2017

AAA PATENDIBÜROO OÜ

P.O. Box 3926

EE-10509 Tallinn

ESTONIA

Taotluse nr :	016316011
Teie viide :	KM-13178/CTM/AS
Kaubamärk :	DELUX SCANDINAVIA
Märgi tüüp :	Kujundmärk
Taotleja :	OÜ Delux Raua 5 EE-71020 Viljandi ESTONIA

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet esitas 10/03/2017 ELKMM artikli 7 lõike 1 punktide b ja c ning artikli 7 lõike 2 alusel vastuväite põhjustel, mis on toodud lisatud kirjas.

Taotleja esitas oma tähelepanekud 10/03/2017, nende kokkuvõte on järgmine:

1. Amet pole esitanud asjaolusid ja tõendeid, mis võimaldaks tuvastada, et sõna ‘SCANDINAVIA’ kirjeldab loetelus toodud kaupade päritolu. Taotleja siiski möönab, et sõna ‘SCANDINAVIA’ viitab teatavale geograafilisele alale, mis on seotud Skandinaavia poolsaarega ja asukoha või kultuuriliste sidemete poolest ka teatavate riikidega – Rootsi, Taani, Island ja Soome.

2. Sõna ‘Delux’ ei sisaldu sõnaraamatus, korrektne versioon on ‘Deluxe’.

3. Märk on eristusvõimeline, kuna sõnade ‘Delux’ ja ‘Scandinavia’ kombinatsioon on ebaharilik ning nende sõnade järjekord on ebaloogiline.

4. Amet on hiljuti registreerinud kaubamärgi ‘DELIX SCANDINAVIA’ (13113808).

ELKMM artikli 75 alusel saab amet otsustamisel tugineda põhjendustele või andmetele, mille kohta taotlejal on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

Oma 10/05/2017 esitatud vastuväidetes palub taotleja võimalust esitada ameti seisukohtadele veel kord vastuväiteid, kuna ameti kirjas puuduvad põhjendused ning kaubamärgi reproduktsioon on kuvatud arusaamatult. Amet selgitab, et tehnilistel põhjustel (arvutiprogrammide ühildamatuse tõttu) pole kaubamärgi reproduktsioon kuvatud esialgses keeldumisteates korrektselt ning vabandab kõigi ebameeldivuste pärast, mis võivad tuleneda eelnimetatud asjaoludest.

Teist korda sisult identsele esialgsele teatele uue vastuse tähtaja andmine ei ole menetluse efektiivsuse ega taotleja õiguspäraseid ootusi arvestades otstarbekas, sest taotlejal on juba olnud võimalus esitada omapoolsed seisukohad ning teistkordselt sisult identsele teatele uuesti vastusetähtaja andmine pikendaks menetlust otstarbetult. Amet lisab manusesse teate millel on korrektselt kuvatud kaubamärgi reproduktsioon.

Pärast taotleja argumentide hoolikat kaalumist otsustas amet loobuda oma vastuväidetest järgmiste kaupade osas:

Klass 20 Voodipõhjad; madratsid; Sulgmadratsid; Vedrumadratsid; Vahtmadratsid;

Puidust madratsipõhjad.

Klass 22: Köied ja nöörid; võrgud; polstri-, pehmendus- ja täitematerjalid (v.a paberist, papist, kummist või plastist); tekstiilkiudtoore ja selle aseained; tekstiilkiud; puuvillast ja polüestrist täitematerjal tekstiiltoodetele; looduslikud, sünteetilised ja poolsünteetilised kiud ja täitematerjal tekstiiltoodetele.

Vastuväide jääb kehtima ülejäänud kaupadele.

ELKMM artikli 7 lõike 1 punkti c kohaselt ei registreerita „kaubamärke, mis koosnevad ainult sellistest märkidest või tähistest, mis tähistavad kaubanduses sorti, kvaliteeti, kvantiteeti, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu või kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi”.

Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et ELKMM artikli 7 lõikes 1 osutatud iga keeldumispõhjus on sõltumatu ning vajab eraldi hindamist. Samuti tuleb nimetatud keeldumispõhjuseid tõlgendada iga põhjuse aluseks oleva üldise huvi valguses. Iga keeldumispõhjuse hindamisel arvesse võetud üldine huvi peab väljendama erinevaid kaalutlusi vastavalt asjaomasele keeldumispõhjusele (16/09/2004, C-329/02 P, SAT/2, EU:C:2004:532, § 25).

ELKMM artikli 7 lõike 1 punktis c viidatud märkide ja tähiste Euroopa Liidu kaubamärgina registreerimisest keeldumine täidab üldise huvi eesmärki, mille kohaselt peavad tähised või märgid, mis tähistavad selle kauba või teenuse omadusi, mille jaoks registreerimist on taotletud, olema kõikide jaoks vabalt kasutatavad. Seega takistab kõnealune säte märkide või tähiste kasutamise ainuõiguse andmist ainult ühele ettevõtjale põhjusel, et need on kaubamärgina registreeritud (23/10/2003, C-191/01 P, Doublemint, EU:C:2003:579, § 31).

Käesoleval juhul annab kaubamärk, kui tervik tarbijale teavet, et kaubad mille registreerimist taotletakse on hea kvaliteediga ja pärinevad Skandinaaviast.

Arvestades, et kaubamärgil on taotletud kaupade suhtes selgesti kirjeldav tähendus, tajub sihtrühm kaubamärki peamiselt kirjeldavana, mis välistab võimaluse, et kaubamärk võiks viidata kauba päritolule. Järelikult puudub taotletaval kaubamärgil tervikuna eristatavus ning selle järgi ei saa eristada kaupu, mille registreerimist taotletakse, vastavalt ELKMM artikli 7 lõike 1 punktile b ning artikli 7 lõikele 2.

Mis puudutab taotleja poolt esitatud vastuväiteid, siis selgitab amet järgmist:

1. Amet pole esitanud asjaolusid ja tõendeid, mis võimaldaks tuvastada, et sõna ‘SCANDINAVIA’ kirjeldab loetelus toodud kaupade päritolu. Taotleja siiski möönab, et sõna ‘SCANDINAVIA’ viitab teatavale geograafilisele alale, mis on seotud Skandinaavia poolsaarega ja asukoha või kultuuriliste sidemete poolest ka teatavate riikidega – Rootsi, Taani, Island ja Soome.

Amet selgitab, et Euroopa Liidu kaubamärgimäärus art 7(1)(c) sätestab ilma laiema tõlgendusvõimaluseta, et kaubamärgina ei registreerita neid tähiseid, mis koosnevad ainult sellistest märkidest, mis tähistavad kaubanduses sorti, kvaliteeti, kvantiteeti, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu või kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi. Nii kehtivas, kui ka sellele eelnenud Euroopa Liidu kaubamärgimääruses ei ole eraldi sätestanud, et geograafilist päritolu näitavate tähiste puhul on ametil täiendav kohustus tõendada koha erilist mainet, ajaloolist eripära vms. Normis pole loetletud täiendavaid tingimusi, mis seoksid geograafilist päritolu näitavate tähiste rakendamise koha tuntuse, tähtsuse, ajaloolise eripära või mõne muu taolise täiendava kriteeriumiga. Seega vastavate faktide tõendamise nõudmine ja nende esinemise tuvastamine ei ole käesoleval juhul asjakohane.

Vastavalt ameti praktika juhendile tuleb geograafilist päritolu näitavaid tähiseid hinnata samade kriteeriumite alusel nagu teisi kirjeldavaid tähiseid. Geograafilist päritolu näitava tähise puhul tuleb hinnata kaupu ja teenuseid ning seda kuidas asjaomane tarbija vastavat nimetust tajub. Täpsemalt tuleb juhendi kohaselt hinnata järgmisi asjaolusid:

• Kas tarbija tajub sõna geograafilist päritolu näitava tähisena.

• Kas on tõenäoline, et geograafiline nimi võib viidata kaupade ja teenuste päritolule. Eelnimetatud asjaolu tuvastamiseks tuleb omakorda hinnata

• kui tuttav on asjaomane tarbija geograafilise nimetusega,

• millised on geograafilise nimega tähistatavad piirkonna tunnused, mis iseloomustab geograafilist piirkonda

• millised on kaubad ja teenused.

Nagu ka taotleja ise nõustub ei ole vaidlust selles, et sõna ‘SCANDINAVIA’ on geograafiline nimetus ja viitab konkreetsele piirkonnale. Arvestades fakti, et sõnaga ‘SCANDINAVIA’ tähistav piirkond hõlmab ka Euroopa Liitu kuuluvaid riike, võib põhjendatult eeldada, et Euroopa Liidu tarbijaskond on võimeline tajuma vastavat sõna viitena konkreetsele geograafilisele piirkonnale.

Skandinaavia riikides toodetakse kaupu, sh loetellu kuuluvaid kaupu, mis on üldjuhul hinnatud oma kõrge kvaliteedi ja minimalistliku tootedisaini poolest. Eelkõige on sellisteks kaupadeks mööbel, erinevad sisustuselemendid, tekstiilitooted jms. Nimetatud üldtuntud asjaolud on teada vähemalt osale Euroopa Liidu tarbijaskonnast. Seega on tõenäoline, et sõna ‘SCANDINAVIA’ võib viidata kaupade päritolule, sest nähes nimetatud sõna toodetel eeldab tarbija, et tooted pärinevad konkreetsest geograafilisest piirkonnast ja on oma päritolust tulenevalt konkreetsete omadustega (kvaliteetsed, minimalistlikus stiilis).

Lähtudes eeltoodust leiab amet, et on tõenäoline, et Euroopa Liidu tarbija, kes soovib soetada loetelus toodud kaupu, mille puhul nii toote disain, kui ka toote kvaliteet on olulised, tajub registreerimiseks esitatud tähist kaupade geograafilist päritolu kirjeldava teabena. Ameti hinnangul on käesoleval juhul mõistlik eeldada, et ka teised ettevõtjad, kes pärinevad Skandinaaviast, soovivad kasutada nimetatud päritolu kirjeldavat tähist, et teavitada tarbijaid oma toodete päritolust. Seega tegemist on tähisega, mis peab jääma vabalt kasutatavaks kõikidele ettevõtjatele.

2. Sõna ‘Delux’ ei sisaldu ‘Macmillian’ sõnaraamatus, korrektne versioon on ‘Deluxe’.

Amet nõustub taotlejaga, et korrektne kirjaviis on ‘deluxe’, kuid käesoleval juhul on tegemist ebaolulise kirjaveaga, mis on ühetäheline asetseb sõna lõpus ja mis võib jääda tarbijal turusituatsioonis märkamata. Minimaalne ortograafiline eksimus ei ole käesoleval juhul piisav, et kõrvaldada sõna kirjeldav iseloom. Vastavalt kohtupraktikale ei muuda kirjavead tingimata tähise kirjeldavat olemust näiteks võivad sõnade kirjavead olla tingitud teise keele mõjust või sõna kirjapildist mujal kui Euroopa Liidus (nt Ameerika inglise keeles, slängis) või eesmärgist muuta sõna moodsamaks (kohtuotsused 27/02/2002, T-79/00, Lite, EU:T:2002:42; 30/04/2013, T-640/11, Rely-able, EU:T:2013:225; 26/11/2008, T-147/06, Freshhh, EU:T:2008:528). Seega sõna lõpus asetseva ‘e’ tähe puudumine võib jääda tarbijal märkamata ning tegemist ei ole eksimusega, mis muudaks registreerimiseks esitatud tähise eristusvõimeliseks.

2. Sõnade ‘Deluxe’ ja ‘Scandinavia’ kombinatsioon on ebaharilik ning sõnade järjekord on ebaloogiline.

Tavaliselt on kauba või teenuse omadust kirjeldavate elementide lihtne kombinatsioon ka ise neid omadusi kirjeldav. Nende elementide lihtne ühendamine, ilma et tekitataks ebatavalisi muudatusi, eelkõige tähenduses, ei saa moodustada muud kui kirjeldava tähise. Kui aga kombinatsiooni ebatavalise olemuse tõttu kaupade ja teenuste suhtes tekitab sõna mulje, mis on piisavalt erinev lihtsast koostiselementide antavast tähenduste kombinatsioonist, loetakse kombinatsiooni rohkemaks kui selle koostisosade summaks (12.2.2004 otsus kohtuasjas C-265/00: Biomild, punktid 39 ja 43). Neid väljendeid – „kombinatsiooni ebatavaline olemus”, „mulje, mis on piisavalt erinev” ja „rohkem kui koostisosade summa” – tuleb tõlgendada nii: ühenduse kaubamärgi määruse artikli 7 lõike 1 punkti c ei kohaldata, kui kahe kirjeldava osa kombineerimisviis on kujundlik, sisaldab fantaasiat. Käesoleval juhul osutub üks sõnadest toote kvaliteedile, teine toote päritolule ja märgil tervikuna puudub teisene tähendus, seega vastavalt kohtupraktikale tuleb lugeda registreerimiseks esitatud tähis tervikuna kirjeldavaks.

2. Amet on hiljuti registreerinud kaubamärgi ‘DELIX SCANDINAVA’ (13113808).

Taotleja argumendi suhtes, et amet on võtnud vastu mitmeid sarnaseid registreerimistaotlusi, tuleb märkida, et väljakujunenud kohtupraktika alusel kuuluvad „otsused […] seoses märkide Euroopa Liidu kaubamärkidena registreerimisega […] kuuluvad piiratud pädevuse ja mitte vaba kaalutlusõiguse valdkonda”. Seepärast tuleb märgi registreeritavust Euroopa Liidu kaubamärgina hinnata üksnes ELKMM alusel, nagu liidu kohtud on seda tõlgendanud, ja mitte ameti varasema otsustuspraktika põhjal (15/09/2005, C‑37/03 P, BioID, EU:C:2005:547, § 47; ja 09/10/2002, T‑36/01, Glass pattern, EU:T:2002:245, § 35).

„Euroopa Kohtu praktika põhjal on selge, et võrdse kohtlemise põhimõtte tagamisel tuleb järgida seaduslikkuse põhimõtet, mille kohaselt ei saa keegi enda nõude toetuseks tugineda kellegi teise huvides sooritatud õigusrikkumisele” (27/02/2002, T‑106/00, Streamserve, EU:T:2002:43, § 67).

Eespool märgitud põhjuste tõttu ja vastavalt ELKMM artikli 7 lõike 1 punktidele b ja c ning artikli 7 lõikele 2 lükatakse Euroopa Liidu kaubamärgi taotlus nr 16 316 011 tagasi nimetatud kaupade osas:

Klass 20 Magamistoamööbel; voodid; Vedrumadratsitega voodid; voodimanused, v.a metallist; Voodipeatsid; Istme-, sohvapadjad; vooditarbed, v.a voodipesu; täidetud voodiriided; kattemadratsid; padjad; Täidetud padjad; kaelapadjad, v.a meditsiinilised või kirurgilised; Kaelatoed [padjad].

Klass 22 Tekstiilist või sünteetilisest materjalist varikatused.

Klass 24 Tekstiilid ja tekstiilide asendusmaterjalid; kodutekstiil, majapidamistekstiil; tekstiilist või plastist kardinad; magamiskotid; voodikatted; lauakatted; madratsikatted; voodipesu; tekid; täidetud tekid; tekstiilist mööblikatted; Mööblikatted; Kangad; Pehmed sisustustarbed; Mööbliriie; Madratsikotid; Sisekujunduskangad; Sisustustekstiilid; Aluslinad; Kontuurmadratsikatted; Kummiäärisega linad; Linad, voodilinad [tekstiil]; Magamiskotid [vooditarvikud]; Padjakatted; Padjapüürid; Pleedid; Päevatekid; Täidetud tekid; Sauna-, vannirätikud; Sohvapatjade katted; Sulgedega täidetud tepitud tekid; Sünteetilised vatitekid; Tehiskiududest vooditekid; Tekid õues kasutamiseks; Tekikott; Tekstiilkatted päevatekkidele; Udusuletekid; Vatitekid; Villased tekid; Vooderdatud voodikatted; Voodi- ja laudlinad.

Vastavalt Euroopa Liidu kaubamärgi määruse artiklile 59 (“ELKMM“) on teil õigus meie otsus edasi kaevata. Vastavalt ELKMM artikli 60 tuleb teade kaebuse esitamise kohta esitada ametile kirjalikult kahe kuu jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemise kuupäevast. See tuleb esitada selles keeles, milles toimus menetlus, kus tehti edasikaevatav otsus. Nelja kuu jooksul alates samast kuupäevast tuleb kirjalikult esitada ka edasikaebuse alused. Teadet kaebuse esitamise kohta ei loeta esitatuks enne, kui on tasutud lõiv 720 eurot kaebuse esitamise eest.

Liina PUU