Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse tagasilükkamine

(ELKMMi artikkel 7 ja artikli 42 lõige 2)

Alicante, 17/05/2019

Sternoberg OÜ

Räni Võru vald

EE-65545 Kääpa küla

ESTONIA

Taotluse nr :	018012223
Teie viide :
Kaubamärk :	Grillschaukel
Märgi tüüp :	Sõnaline märk
Taotleja :	Sternoberg OÜ Räni Võru vald EE-65545 Kääpa küla ESTONIA

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet esitas 01/02/2019 ELKMM artikli 7 lõike 1 punktide b ja c ning artikli 7 lõike 2 alusel vastuväite põhjustel mis on ära toodud lisatud kirjas.

Taotleja esitas tähelepanekud 01/02/2019 nende kokkuvõte on järgmine.

Ameti kirjas viidatud internetiväljavõtetel olevad fotod ja info kirjeldavad taotleja tooteid. See toode on meie poolt EU registreeringu saanud ja soovime ka meie poolt tootele antud nime ära registreerida, et kaitsta end paremini plagiaatide valmistajate eest.

ELKMM-i artikli 94 alusel saab amet otsustamisel tugineda põhjustele või andmetele, mille kohta taotlejal on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

Pärast taotleja argumentide hoolikat kaalumist otsustas amet jääda oma vastuväite juurde.

ELKMM artikli 7 lõike 1 punkti c kohaselt ei registreerita „kaubamärke, mis koosnevad ainult sellistest märkidest või tähistest, mis tähistavad kaubanduses sorti, kvaliteeti, kvantiteeti, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu või kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi”.

Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et ELKMM artikli 7 lõikes 1 osutatud iga keeldumispõhjus on sõltumatu ning vajab eraldi hindamist. Samuti tuleb nimetatud keeldumispõhjuseid tõlgendada iga põhjuse aluseks oleva üldise huvi valguses. Iga keeldumispõhjuse hindamisel arvesse võetud üldine huvi võib väljendama erinevaid kaalutlusi vastavalt asjaomasele keeldumispõhjusele (16/09/2004, C‑329/02 P, SAT/2, EU:C:2004:532, § 25).

ELKMM artikli 7 lõike 1 punktis c viidatud märkide ja tähiste Euroopa Liidu kaubamärgina registreerimisest keeldumine

täidab üldise huvi eesmärki, mille kohaselt peavad tähised või märgid, mis tähistavad selle kauba või teenuse omadusi, mille jaoks registreerimist on taotletud, olema kõikide jaoks vabalt kasutatavad. Seega takistab kõnealune säte märkide või tähiste kasutamise ainuõiguse andmist ainult ühele ettevõtjale põhjusel, et need on kaubamärgina registreeritud.

(23/10/2003, C‑191/01 P, Doublemint, EU:C:2003:579, § 31).

„[ELKMM] artikli 7 lõike 1 punktis c viidatud märgid või tähised on sellised, mida võib tarbija seisukohast vaadatuna tavakasutuses kasutada, et tähistada kaupa või teenust, mille jaoks registreerimist taotletakse, kas otse või olulist omadust mainides” (26/11/2003, T‑222/02, Robotunits, EU:T:2003:315, § 34).

Kui vaidlusalune kaubamärk koosneb mitmest osast (mitmeosaline kaubamärk), tuleb seda eristusvõime hindamiseks käsitleda tervikuna. See ei ole aga vastuolus kaubamärgi iga eraldi osa järjestikuse kontrollimisega (19/09/2001, T-118/00, Tabs (3D), EU:T:2001:226, § 59). Amet on seda omna varasemas kirjas teinud ja leidnud et käesoleval juhul tajuks asjaomane saksa keelt kõnelev tarbijaskond märki järgmiselt: kiik-grill, grillkiik. Käesoleval juhul tajuks asjaomane tarbijaskond, et märk annab teavet kõikide taotluses olevate kaupade liigi ja sihtotstarbe kohta.

Arvestades, et märgil on selgelt kirjeldav tähendus, puudub sellel lisaks eristatavus ning seetõttu ei vasta märk ELKMMi artikli 7 lõike 1 punkti b nõuetele, sest see ei täida kaubamärgi põhifunktsiooni, milleks on ühe ettevõtja kaupade või teenuste eristamine teiste ettevõtjate omadest. Kaubamärgi korral, mis koosneb uudissõnast või sõnast, mis on loodud elementide kombinatsioonina, mida peetakse kirjeldavaks ELKMM artikli 7 lõike 1 punkti c tähenduses, „ei piisa, kui igal selle elemendil tuvastatakse võimalik eristusvõime. Selline eristusvõime peab olema ka uudissõnal või kombineeritud sõnal endal” (12/01/2005, T‑367/02 - T‑369/02, SnTEM, SnPUR & SnMIX, EU:T:2005:3, § 31). Antud juhul on märgi osad eraldi kui ka märk tervikuna kirjeldav.

Kaubamärgi registreerimata jätmiseks ELKMM artikli 7 lõike 1 punkti c alusel

ei ole vajalik, et kaubamärki moodustavad märgid ja tähised, millele on kõnealuses artiklis viidatud, on tegelikult registreerimise taotlemise ajal kasutusel kas neid kaupu või teenuseid kirjeldavana, millega seoses taotlus on esitatud, või kõnealuste kaupade või teenuste omadusi kirjeldavana. Nagu ilmneb osutatud sätte sõnastusest, piisab sellest, kui neid märke ja tähiseid saab sellel eesmärgil kasutada. Kõnealuse sätte alusel ei registreerita seega märki, kui vähemalt üks selle võimalikest tähendustest tähistab asjaomaste kaupade või teenuste omadust.

(23/10/2003, C‑191/01 P, Doublemint, EU:C:2003:579, § 32).

„[E]ristusvõime puudumine ei saa olla tingitud üksnes tõdemusest, et asjaomasel kaubamärgil puudub fantaasiavärving või see ei ole ebatavaline ja silmatorkav” (05/04/2001, T‑87/00, Easybank, EU:T:2001:119, § 39).

Taotleja argumendi suhtes, et amet on võtnud vastu mitmeid sarnaseid registreerimistaotlusi, tuleb märkida, et väljakujunenud kohtupraktika alusel kuuluvad „otsused […] seoses märkide Euroopa Liidu kaubamärkidena registreerimisega […] kuuluvad piiratud pädevuse ja mitte vaba kaalutlusõiguse valdkonda”. Seepärast tuleb märgi registreeritavust Euroopa Liidu kaubamärgina hinnata üksnes ELKMM alusel, nagu liidu kohtud on seda tõlgendanud, ja mitte ameti varasema otsustuspraktika põhjal (15/09/2005, C‑37/03 P, BioID, EU:C:2005:547, § 47; ja 09/10/2002, T‑36/01, Glass Pattern, EU:T:2002:245, § 35). Antud juhul on registreeritud tööstusdisainilahendus, ja sedagi teise isiku nimele kui seda on taotleja käesolevas menetluses. Tööstusdisainilahenduste ja kaubamärkide registreerimisel on erinevad kriteeriumid. Nagu amet on märkinud on antud juhul taotletav kaubamärk kirjeldav ja ei ole seega registreeritav.

Eespool märgitud põhjuste tõttu ja vastavalt ELKMM-i artikli 7 lõike 1 punktidele b ja c ning artikli 7 lõikele 2 lükatakse Euroopa Liidu kaubamärgi taotlus nr 18 012 223 Grillschaukel tagasi kõigi taotluses nimetatud kaupade osas.

Vastavalt ELKMM-i artiklile 67 on teil õigus meie otsus edasi kaevata. Vastavalt ELKMM-i artiklile 68 tuleb teade kaebuse esitamise kohta esitada ametile kirjalikult kahe kuu jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemise kuupäevast. See tuleb esitada selles keeles, milles toimus menetlus, kus tehti edasikaevatav otsus. Nelja kuu jooksul alates samast kuupäevast tuleb kirjalikult esitada ka edasikaebuse alused. Teadet kaebuse esitamise kohta ei loeta esitatuks enne, kui on tasutud lõiv 720 eurot kaebuse esitamise eest.

Erkki Münter